UML diagrammikeel




Mis on UML?


UML on visuaalne modelleerimiskeel, mis aitab tarkvaraarenduses nii kliendile, arendajale endile kui
ka erinevatele muudele isikutele protsessi juures kuvada täpsemalt, milline arendatava toote sisemine
struktuur erinevatel tasanditel olema peaks. UML on aga ka haruskeel, ehk teisisõnu on erinevaid
diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML defineerib ära nende erinevate
tasandite diagrammite notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajamineva
kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitumisdiagramm, Andmestruktuuri
kirjeldamiseks on näiteks olemidiagramm (erd). Ja nii, erinevate aspektide kohta. UMLe kasutatakse
nii uue arendustöö kirjeldamiseks, kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks.



Kuidas UML tekkis?


UML tekkis vajadusest kujutada objektorienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks
protsessi, ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja James Rumbauh ühendasid oma diagrammikeeled
kuhu siis aja jooksul tekkiski teisi harusid juurde. UML ise on akronüüm inglisekeelsest terminist
"Unified Modeling Language"



Mida saab kujutada UML-iga ehk kui palju erinevaid diagrammide liike olemas on?


Erinevaid UML liike on palju, näiteks:

Mõningaid UML liike


Kasutuslooskeem


Kasutuslooskeem kirjeldab, mida süsteem teeb kasutaja vaatenurgast. See näitab süsteemi funktsionaalsust ja suhtlust väliste osapooltega.

Klassidiagramm


Klassidiagramm kirjeldab süsteemi staatilist struktuuri, millistest klassidest süsteem koosneb ja kuidas need on omavahel seotud.

Jadaskeem


Jadaskeem kirjeldab süsteemi käitumist ja suhtlust objektide vahel ajas. See näitab, kuidas objektid suhtlevad üksteisega ja millise järjekorraga tegevused toimuvad.

Olekuskeem


Olekuskeem kirjeldab objekti elukorda ja selle olekute vahelist suhtlust. See näitab, kuidas objekt muudab oma olekut vastavalt sündmustele.

Tegevusdiagramm


Tegevusdiagramm kirjeldab protsessi või tegevuste voogu samm-sammult. See näitab, millises järjekorras tegevused toimuvad, kus tehakse otsuseid ning
millised tegevused võivad toimuda paralleelselt. Tegevusdiagrammi kasutatakse äriprotsesside ja süsteemi tööloogika visualiseerimiseks.
Alguspunkt täidetud must ring, näitab protsessi algust


Tegevus ümardatud ristkülik, kirjeldab ühte tegevust


Nooled näitavad tegevuste kulgemise suunda


Otsus / tingimus romb, jagab voo vastavalt tingimustele (näiteks jah/ei)


Paralleeltegevuste algus/lõpp paks horisontaalne või vertikaalne joon


Lõpp-punkt must ring valge äärega, näitab protsessi lõppu

Tegevusdiagramm